The Baltic Scene
Küsib: Hendrik Hundt
Vastab: Natalie Mets
Tere Natalie, tutvusta ennast ja tutvusta The Baltic Scene’i – mida see endast kujutab?
Tere! Mina olen Natalie Mets ja mulle meeldib muusika [naerdes].
Oma esimese määrava sammu muusika- ja kultuurikorralduse juurde tegin 17 aastaselt, kui ühiselt oma uue juuksuri Carmen Kaarusega otsustasime korraldada peo, millest tahaks ise ka osa võtta ning mis endale meeldiks. Nii sai alguse Kosmose Puhvet. Pärast esimest Kosmose Puhvetit leidis Carmen, et temale ühekordsest korralduskogemusest piisab. Aga kuna publiku poolt tuli väga positiivset vastukaja, siis peale seda esimest jätkasin veel kaks aastat Kosmose Puhvetile jätkupidude korraldamist. Kosmose Puhvetiga kaasnesid ka erinevate sündmuste kaaskorraldamise pakkumised, millele omakorda järgnesid esimeste bändide (Kosmofon,Mimicry) manageerimised.
Ilmselt mingi hetk hakkasin seda muusika valdkonda veidi enam aduma ja sama loomulikult kui kõik varasemad sammud tekkis mul Põhjala riikide näitel idee, et Balti riikide muusikat on arukas rahvusvahelisel areenil ühiselt tutvustada. Täiesti juhuslikult sattusin internetis The Baltic Scene’i blogile, mille nime nähes tekkis koheselt äratundmine, et see on lihtsalt perfekte pealkiri minu peas arenevale Baltikumi muusika turundus- ja ekspordiplatformile. Edasi juhtus nii, et 2012 aasta alguses läksin ma vahetusõpilaseks Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riia filiaali, kus hämmastaval kombel lõpetas samal ajal oma bakalaureuse kraadi The Baltic Scene’i blogi looja Rolands Mesters. Leppisin temaga kokku kohtumise ja tuli välja, et tal on motivatsioon selle blogi pidamiseks otsas ning enne, kui ma isegi jõudsin midagi küsida pakkus ta mulle ühe dringi vastu selle blogi ja nime üle võtmist. Siiani teeb ta veel nalja, et võttis endale minu näol praktikandi, kes on täiesti üle käte kasvanud, paneb hullu.
Igaljuhul, minu jaoks ei ole see enam blogi, The Baltic Scene on Baltikumi muusika turundus- ja ekspordi platvorm, eesmärgiga suurendada ja rahuldada huvi Baltikumi uue muusika vastu nii Baltikumi siseselt, kui ka rahvusvahelisel tasandil. Alustasin The Baltic Scenega juunis ja koos oma meeskonnaga oleme jõudnud selleni, et Eesti, Läti ja Leedu raadiokanalites on iganädalaselt eetris naaberriikide muusikat tutvustavad saated, 29.03 lansseerime The Baltic Scene veebiajakirja, mis on esimene kogu baltikumi muusikat kajastav inglise keelne väljaanne ja aprilli lõpus alustame kontsertprogrammiga.
Raadio 2’s on The Baltic Scene saade, mida sa alates septembrist oled juhtinud ja sellest natuke nooremad on Läti ja Leedu Baltic Scene saated. Räägi kuidas need projektid alguse said.
Lätis teeb saadet Radio101 DJ Toms Grèviņš, kes on Eesti mastaabis umbes nagu Siim Nestor või Erik Morna, soovisin väga teda selle ideega köita ja õnnestus. Leedus juhib The Baltic Scene rubriiki raadiokanalis Opus3 Karolis Ramoska, temaga tutvusin, kui olin tuuril oma ansambliga Tenfold Rabbit. Sarnaselt mulle endale leiavad ka nemad, et Baltikumis on meeletult palju muusikatalenti ja on lausa ebaõiglane, et me oma naabrite muusikast nii vähe teame.
Ja kuidas Raadio2 saade alguse sai, ise olid aktiivne?
Ja tegelikult Raadio2’ga oli see väga lihtne. Umbes siis, kui Henry Kõrvits sai Raadio 2 peatoimetajaks, saatsin ma talle pika argumenteeritud kirja, ettepanekuga alustada R2’s Balti Skeene rubriiki, millele ta vastas umbes ühe lausega: „Teeme ära!”. Neile (Henry Kõrvits, Koit Raudsepp, Erik Morna) tundub see idee senini meeldivat ja see on täiega vägev! Kuna ma olin 2012 aastal juunist novembrini Reykjavikis Islandi Muusika Ekspordis ja Iceland Airwavesi festivalil praktikal ning kui ma augustis nädalaks Eestis käisin ja nendega R2’s kohtusin, siis pidin kohe järgmisel päeval stuudiosse salvestama minema. Polnud seda kunagi teinud aga jah, mulle väga meeldib.
Kuidas sul selle värske üles leidmine käib? Kas sul on Lätis ja Leedus oma kontaktid?
Suure osa otsin ja leian ise, kuid samuti on mul tihe kontakt kohalike melomaanide ja muusikatööstuse esindajatega, kes samuti saadavad aegajalt omapoolseid soovitusi. Üha sagedasem on ka see, et muusikud oskavad minuga ise ühendust võtta ja lugusid saata. Mu lemmikhetked on need, kui olen pikalt mööda internetti tuuseldanud ja avastan siis mõne eriliselt ereda pärli.
Niiet sa ei too lihtsalt Lätis või Leedus tuntud popartiste siia Eesti raadiosse, vaid sa leiad neid ägedaid artiste sügavamalt skenest üles ja oled sellest nii-öelda peavoolust eespool?
Jah, pean olema, see ongi mu eesmärk.
Et see ei ole mingi popmuusika koorekihti edastav väljund?
Ei ole. Väga palju küsitakse, et mis on TheBalticScene kvaliteedi filter, aga ma usun et jagamist väärt muusika tunneb lihtsalt ära.
Mida sa oled õppinud selle tegutsemise ajal Läti ja Leedu muusika kohta? Mis on see erinevus Eesti, Läti ja Leedu muusika skenedes?
Muusikaväli, loomingu mõttes, on Eestis üldiselt laiem kui Lätis ja Leedus. Kuigi Leedus on näiteks meeletult tugev elektroonilise muusika skene. Lausa uskumatult tugev, sealsed omapäraseimad biidiprodutsendid on vanuses 15-18, hämmastav. Kui aga vaadata baltikumi muusikatööstusi, siis tundub, et Leedus ja Lätis on olukord hetkel veel kiduram. Samamoodi nagu ka Eestis, on üleüldiselt väga palju puudu mänedžeri materjalist. Seda tüüpi inimesi ei ole või on liiga vähe. Lätis näiteks on Brainstormi mänedžment ja Instrumenti mänedžment väga tugevad ja ülejäänud nõrk. Leedus tegelikult toimub muusika eksporti väga palju rohkem kui meie sellest teame. Seal on bände, kes käivad ka kaugemal tuuritamas.
Mis on Eesti, Läti ja Leedu sarnasused? Kas baltikumi muusikatööstus võib eeskuju võtta Skandinaavia muusika skenest, kus on selline nii-öelda ühinemine juba toimunud?
Skandinaavias on esiteks nii, et igas riigis on oma muusika ekspordi agentuur, mis turustab kohalikku muusikat rahvusvahelisel tasemel. Ja veel on neil Nordic Music Export – kõikide põhjala riikide muusika ekspordi organisatsioonide katus-organisatsioon. Igakuiselt toimuvad neil kohtumised arutamaks riigi-spetsiifliselt aktuaalseid muusika alaseid teemasid. Samuti korraldavad nad iga kolme kuu tagant Londonis showcase`i tutvustamaks uut põhjala talenti. Seal on väga hästi arenenud ka kultuuri rahastamine ja kultuurisfääri finantspool. Ma usun, et meil on väga tugev potentsiaal jõudmaks nendega samale tasemele – see on ka üks põhjustest, miks ma tahan seda teha. Põhjala riikidest tasub eeskuju võtta, sest kui isegi need, võrdlemisi rikkad ja suured riigid, leiavad, et nad peavad tegema koostööd olemaks veelgi tugevamad. Siis peaksime meie nende eeskuju järgima, et efektiivsemalt oma eesmärkideni jõuda.
Kes sul oma Baltikumi lemmikud on? Kas Baltikumi skenes on peidus häid artiste, kes on hetkel alahinnatud ja kellest inimesed võiksid rohkem teada?
Lätis on prageu üks produtsentide paar. Üks neist on elektroonilise muusika geenius, nimega Dunian – BBC Radio1 Mary Anne Hobbesi poolt üles korjatud ja nii edasi. Dunian on multiinstrumentalist, kes ühines teise produtsendiga Elvi. Nemad on kindlasti duo, kes võivad rahvusvahelisele turule murda. Teine hiljutine lemmik avastus on indie- ja neofolgi sugemetega Carnival Youth. Samuti tasub kuulata eksperimentaalse noise-kitarrist Edgars Rubenise materjali. Need on nagu nimed, keda võiks kindlasti teada. Ja kui kellegile meeldib folk, siis Laima Jansone on täiesti meisterlik kandle haldjas. Käisin ta kontserdil ja väga meeldis, kuigi ma ei ole eriline folgitsikk. Rääkides Leedu elektroonilisest talendist tasub kindlasti tutvuda kohaliku biitmuusika kommuuniga Renegades of Bump.
Mida ma veel soovin öelda, on see, et vahet ei ole mis žanris sa mussi teed, loeb vaid see, miks sa seda teed. Näiteks – mulle meeldib Elephants from Neptune sellepärast, et Robert Linna ei ole põlvili laval kellegi tähelepanu anumas, vaid ta lihtsalt ei saagi teistmoodi olla. Mulle väga meeldis, kuidas ta ühes intervjuus jagas, et ta kardab igal kontserdil, et lõhub oma kitarri laval ära. Niimoodi peabki olema, selline energia on oluline.
Mis The Baltic Scene’i järgmised tegemised on?
Hetkel toimetavad usinalt meie graafiline disainer Gert Gutmann ja ajakirja peatoimetajad Liina Luhats ja Henrik Ehte 29.03 ilmuva veebiajakirja kallal. Esimene The Baltic Scene kontsertuur leiab aset aprilli lõpus kontsertidega Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Plaanis on hakata korraldama kontserttuure iga kolme kuu tagant, iga kord erinevate zanritega. Mingis mõttes tahaks tõestada seda, et Rootsi, Taani, Norra ja Soome muusikaekspordist teenitud väga suur tulu ei ole juhuslik, ning samasugune võimalus on meilgi.
Aitähh.
Vaata ja kuula: thebalticscene.tumblr.com
Facebook: facebook.com/The-Baltic-Scene/