DIY Metsakool
Küsib: Hendrik Hundt
Fotod: Lauri Täht
Pirita-Kose noortekeskuse kõrvale ehitati 2011 aasta suvel kohalike rulatajate poolt Eesti esimene tee-seda-ise rulapark. Projekti algatasid Silver Jõesaar, Pärtel Niitaru, Henri Berendsen, Lauri Täht ja Samuel Oja. Ehitusel lõid kaasa ka mitmed teised pealinna rulamehed. Oma mälestusi Metsakoolist jagavad kahe erineva vaatenurga alt Pärtel Niitaru ja Henri Berendsen.
Millal Metsakoolis esimesed trikid tehti? Millal te sinna oma esimese boxilogu vedasite ja sellest kohast n.ö. ametlikult spot sai?
Pärtel Niitaru: Minuarust oli seal alguses jooksurada ja hiljem tekkis sinna üks rämp, kust sai persepeal rulaga alla sõita. See oli umbes kümme aastat tagasi ja see rämp pandi suht ruttu põlema. Esimesed boxilogud valmistasid sinna teised Pirita-Kose kandi poisid: Samu, Rando, Roland, Aavo, Kristjan Juur ja muud tegelased. Päris tihti aga koristati need isetehtud kastid sealt ära ja siis jäi see koht päris pikaks ajaks tühjaks.
Henri Berendsen: Seal kus praegu on tennise ja korvpalliväljakud, oli kunagi üks suhteliselt sitas olekus jalgpalli väljak. Koht kuhu me pargi ehitasime oli võssa kasvanud ja ainuke märk inimtegevusest oli sisse kõnnitud teerada jalgpalli väljaku kõrval. Mul on veel meeles, et kunagi oli seal ka miniramp. Ise ma siis veel rulaga ei sõitnud ja ei pannud seda tähelegi. See oli kõik umbes 2000. aasta paiku.
Pärast seda hakati sinna ehitama spordiväljakut. Miniramp lõhuti umbes samal ajal maha ja see ala asfalteeriti Metsakooli õpilastele kehalise tundide jaoks. Hiljem otsustati sinna teha lihtsalt park ja spordiväljak.Täpselt ei mäleta, millal see vabaajakeskus sinna rajati. See pidi olema mõnda aega hiljem. Peaaegu kohe peale ehitamist hakati asfaldist jooksuradasid rulatamiseks kasutama. Siinkandis oli igasugu kohalike sõitjaid, kellest meelde on mul jäänud ainult Vos ja Klemm. Nende poolt oli sinna viidud box ja reil. Umbes samal ajal hakkasin ma ise ka sõitma. Oma rula põhitõed on kõik õpitud Metsakoolis ja sõpru, kellest osadega siiamaani koos sõitmas käin, kohtasin ka esimest korda Metsakoolis. Kahjuks on aga enamus inimesi, kes seal algusaegadel sõitmas käisid, nüüdseks rula maha jätnud. Üks kutt, kellega koguaeg sõitsime ja kes ka praegu paljudele Eesti rulatajatele tuttav on, oli Samuel Oja. Tihti käisid metsakoolis ka niinimetatud Russian Mafia tüübid: Sergo, Paša ja teised.
Boxide, reilide ja muude rulaehitistega oli koguaeg see jama, et need viidi minema või lõhuti ära. Tihti oli vaja uusi asju teha kuna see lastemänguväljak seal platsi kõrval oli põhiline joomiskoht. Seal kogunesid tavaliselt igasugu Lasnamäe kambad. Mul on meeles vähemalt üks kord, kui skinheadid tulid ja kamandasid: “Teil on 1 minut aega joosta, ennem kui me järgi tulema hakkame!” Mõnda aega oli sealne kontigent nii hull, et me seal enam sõitmas ei käinud. Hakkasime selle asemel linnas või sel ajal veel uues ja uhkes Laululava skeitpargis käima.
Kas metsakoolis sõites on kodutunne ka tekkinud? Kas uue pargi ehitamise järel on nii, et enam pole vaja mujal sõitmas käia?
PN: Kodutunne tekib ikka! Elasin suurema osa oma elust Metsakoolile väga lähedal ja olen seal palju sõitmas käinud. Kokkuvõttes aga kõik spotid tüütavad lõpuks ära ja vaheldust peab ka otsima.
HB: Kuna elan paarisaja meetri kaugusel siis on ikka kodutunne. Vahel on hea meenutada neid aegu, kuidas kunagi pundiga Metsakoolis sõitmas sai käia. Tahaks alati ka mujal sõita aga alati ei leia enam aega selleks. Mõnikord on hea sõita vaiksemas metsaaluses kohas, kui ronida rahvast täis kesklinna.
/// BRIGAAD
DIY spottide näpunäiteid? Kuidas õige segu teha, milline peab pargi joonis olema ja mis vahendeid veel vaja on?
PN: Tuleb vaadata videotest, kuidas teised teevad! Siis tekivad head mõtted, mida ehitada. Liiva saab karjäärist!
Minu segu valem: 1 osa tsementi, 2 osa liiva, 2 osa killustikku, ½ osa vett. Umbes nii. Valad kõik kokku ja loobid labidatega segamini.
Kui odavalt teha, siis see on kõige kergem variant. Mõõdud ja värgid mõtled enne alustamist peas välja, muidu ei tea palju segu osta. Kogu protsessi juures on põhiline ikkagi pealehakkamine! Ehitad valmis ja saad sõita. Isegi kui esimesel korral tuleb käkk siis teist korda tehes oled targem ja teed paremini.
HB: Eks me ise ka ei teadnud, kuidas täpselt alustada. Vaatasime enne ehitama hakkamist DIY videosi ja nõuandeid. Iseenesest pole betoonist DIY spoti ehitamine keerulisem, kui näiteks vineerist obstaaklitega pargi tegemine. Isegi joonist ei ole vaja, piisab, kui järgida mingit eeskuju või omada üldist nägemust oma obstaaklist.
Segu tegemiseks on igast valemeid, isegi paki peal on kirjas, kuidas teha. Võimalikult palju tasub kasutada igast kiviprahti täitena. Selle arvelt läheb vähem segu ja raha! Liiva ja vett läheb segu tegemisel küllaltki palju, sellepärast on hea, kui ehitatava koha lähedal oleksid need olemas. Täpselt ei tea aga arvan, et soolast vett ei soovitata betoonis kasutada. Kõige tähtsam tee-seda-ise spoti tegemisel on, et oleks viitsimist sest ehitamine võtab aega ja korraldamist. Kui juba peale hakata siis läheb asi kergemini. Alustamine on kõige raskem!
Millised on edasised plaanid?
PN: Kui ära ei lõhuta, siis tahaks asju juurde ehitada. Loodame, et platsile tekib kevadel ruumi juurde, siis saaks edasi arendada. Näiteks uued quarterid ja leedsid ehitada. Kevadel peab kindlasti ka vana vinkli välja vahetama. Ka teistesse kohtadesse tahaks ehitada.
/// HENRI BERENDSEN – ROKK POOLIKUL QUARTERIL